|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 10, 2011 14:21:25 GMT -5
Hideyoshi astus sisse tolmusesse muusikaklassi ning lükkas oma seljataga ukse õrnalt kinni. Viiulikast vasakus käes liikus ta klassi tagaossa, kus asetses tilluke astmeline lava, mees sammus aeglaselt sinnani ning tõusis siis viimase astmeni kuhu kasti maha pani ning pilli välja võttis. Vaatamata mehe tavapärasele maitsele oli see valge ning sädeles kergelt kuukiirte käes mis aknast sisse heljusid. Hideyoshi silitas kergelt käega üle pilli figuuride ja tõusis siis püsti astudes lava keskele ning pannes viiuli mänguasendisse. Mees tõstis aeglaselt poogna ning esimesed mahedad, samas kurblikud noodid loost Sad Romance mille kirjutas Thao Nguyen Xanh ilmusid päevavalgele . Olles mänginud umbes esimesed pool minutit jõudis lugu oma täie võimsuseni kaikudes läbi ruumi kõlades samas kaunilt kui ka südantlõhestavalt. Hideyoshi näolt peegeldus kurbus mis süvenes üha rohkem mida kaugemale ta looga jõudis andes meloodiale juurde emotsioone ning tundekatkeid, vampiir ja viiul mängimas koos oma vabaduse eest..
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 12, 2011 14:15:03 GMT -5
Isis jalutas sihitult mööda kooli. Tüdrukul polnud õieti mingisugust sihti. Nigra oli läinud jahile peale seda kui Bel talle väga korralikult ja põhjalikult augu pähe rääkinud, et koer korralikult käituks. Tüdruk jõudis koridori kus asus muusika klass. Klassist kostis muusikat. See oli kummaline kuid meeldis talle, kuigi Bella ei olnud mingi muusika pro sai ta aru kui ilus see on. Tüdruk sammus hääletult kassi ukseni jäi hetkeks sinna kuulama ning tegi siis ukse vaikselt lahti ning piilus sisse püüdes iga hinnaeest mitte segata, toetus tüdruk kergelt vastu ust ja jäi vaikselt kuulama. Shara pilk oli kinnistunud Hideyoshi'le ja viiulile. Tüdruk ei märganud sell hetkel midagi muud. Ta oli keskendunud muusikale mida ta ise eluseeski luua ei oleks suutnud. Lily näolt peegeldus imetlus.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 12, 2011 14:26:11 GMT -5
OT : Me ikka kipume samadesse teemadesse sattuma.. Tore tegelikult, sinuga on üsna huvitav. Loo viimased noodid kaikusid toas ning kui ka kõige õrnemad helid hajunud olid tõstis mees pilgu, mustades silmades kurbus. Tõstes uuesti poogna valmistudes mängima järgmist meloodiat märkas vampiir ukse läheduses Isis't ja tardus kivikujuks. Saades üle algsest shokist, et ta ei märganud neiu juuresolekut ning et too kuulis teda mängimas manas Hideyoshi näole läbitungimatu ilme ja langetas pilli. " Ma ei kuulnud sind tulemas " märkis ta vaikselt ja seiras tüdruku ilmet lisades siis enda meelest üsna heatahtlikul toonil : " Sa oskad märkamatuks jääda. Muide, kaua sa siin olnud oled ?" Lause lõpupoole sugenes mehe häälde paanikanoote mida ta õnneks küllaltki hästi varjata suutis. Vampiir ei kannatanud, kui inimesed nägid teda oma koorest väljas, sest ööolendid pidid ju olema külmad ning tundetud, võimetud hoolima millestki peale iseenese naha.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 12, 2011 14:32:09 GMT -5
OT: Siis on ju hästi Isis kuulas vaikselt loo lõppuni ja seedis seda siis natuke vaikselt. "Mitte väga kaua." arvas ta lõppuks. Tal polnud õrna aimugi sellest kui kaua ta seal juba seisnud oli. Bella pööras hetkeks pilgu Hideyoshi'lt ja vaatas klassi. Tüdruk astus natuke kõhklevalt ruumi ja jäi ukse juurde seisma. Ta polnud sisenemiseks isegi ust rohkem lahti teinud vaid sellest väiksest avast läbi libisenud. Natuke aega vaatas ta veel ruumi ja pööras siis jälle pilgu mehele. Tal lihtsalt ei saanud poisi vaatamisest isu täis. Bella peas kajas ikka veel muusika ja tüdruk pilk muutus lõppuks natuke tühjaks kuigi ta vaatas ikka veel Hideyoshi't.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 12, 2011 14:39:46 GMT -5
Väänates näole naeratuse astus Hideyoshi lavalt maha ning kõndis tüdruku juurde viiul ikka veel vasakus ning poogen paremas käes. " Sulle meeldis see nii palju? Mu mäng ?" uuris ta keerutades üht tüdruku juuksesalku parema käega. Vampiir oli kohmetu, keegi polnud varem teda viiulit mängimas kuulnud... peaaegu keegi täpsemalt. Hetkeks libises üle mehe näo valugrimass, kuid ta sai oma ilme kiiresti taas kontrolli alla. ' Rumalus, see on minevik. Õpi elama ' sarjas ta ennast meeleheitlikult ning pööras pilgu uuesti Isisele jättes ta juustega mängimise ning astus sammukese tahapoole. Ta toetas ennast õrnalt õlaga vastu seina ja lasi kuukiirtel oma nägu paitada. 'Minu isiklik päike!'
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 12, 2011 14:46:09 GMT -5
"Jah." vastas tüdruk poisi näoilmet uurides. Ta ei kommenteerind seda kuigi kortsutas valugrimassi peale vaevu märgatavalt kulmu. Wanda jälgis vaikselt Hideyoshi't ja viis siis pilgu viiulile mis poisi käes oli. Ta ei osanud midagi öelda ja vahtimine tundus talle ebaviisakas kuid midagi muud Lily'le ka pähe ei tulnud. Ruum polnud pooltki nii huvitav kui viiul ning see jäi tõsiselt alla sellele kui ilus Hideyoshi tema meelest oli. Eriti veel nimoodi, kuu valguses. Ta lihtsalt vaatas vaikselt ja liikumatult pöörates vahetevahel pilgu ära kuid viis selle siiski lõpuks mingi ajatagant uuesti poisile.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 12, 2011 14:55:47 GMT -5
OT : wow, someone starts falling in love to my character ?
Tänades Isist mõttes taktitundelisuse eest, et ta oma uudishimu mehe nõrkushetke järel vaka all hoidis tugevndas ta viiuli ümber haaret ning vaatas tüdruku silmadesse uurides mingitki vihjet sellest mida too hetkel mõtleb. " Kui see sulle nii väga meeldis ... " arutles ta vaikselt, " võin ma sulle midagi mängida. " Vampiir sättis pilli õrnalt õlale ning tõmbas sõrmega üle ühe keele peaaegu kogu selle pikkuses ning tuppa imbus vaevumärgatav hele helikatke mis vaibus õige ruttu. Oodates vastust kohendas mees ennast nõnda, et ta seisis sirgelt Isise ees, umbes paari meetrilise vahega ja astus siis veelgi tahapoole olles lavale viivate astmete ees. Üks jalg pooleldi kõheldes esimesel astmel kuid keha siiski veel naise poole pööratud.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 12, 2011 15:06:38 GMT -5
OT: ... "Jah." nõustus Isis kergelt noogutades. Tüdruk nihutas ennast õige pisut natuke mugavamalt. Nüüd jäi ta Hideyoshi't vaatama ise täiesti liikumatult. Tal lihtsalt polnud tahtmist midagi teha. Ainult kuulata mis järgmiseks tuleb. Nüüd kahetses ta sügavalt, et kunagi rohkem huvi muusika vastu polnud tundnud. Ta oleks seda vabalt õppida võinud kuid oli sellele vastu seisnud. Vend oli seda võimalust talle pakkunud kuid halvad kogemused tantsuringis ja kunsti koolis sundisid Bellat sellest keelduma. Lihtsalt igaks juhuks kui see sama vastikuks osutuks. Aga isegi siis kui ta sinna läinud oleks, poleks ta ilmselt sellele õieti keskenduda suutnud. Rändamine ja resimine oli talle siiski kõige rohkem meeltmööda olnud. Ega metsa ta endale nagu nii midagi selle viiuli sarnast poleks saanud kaasa vedada. Lõpuks tuli ta oma mõtisklusest tagasi oleviku ning ta pilk muutus uuesti asjalikumaks.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 12, 2011 15:24:36 GMT -5
Sammudes aeglaselt asmetel, käed külgedel rippu jõudis ta lõpuks lava keskele, kivipõrand valjendas ta samme ning nende kaja ringles toas mõned hetked ka pärast seda, kui mees oli peatunud. Ta asetas viiuli taas õlale ning tõstis poogna hellalt keelte lähedale ning tõmbas valis siis loo, ühe oma lemmikutest tegelikult. 'Miks ma seda teen, eriti selle tüdruku jaoks? Mida ta mulle tähendam?' mõtted ringlesid Hideyoshi peas kui marutuul sügiseses puudesalus, kuid siis ununes see kõik. Viiuli esimesed noodid summutasid mehe sisemised kaeblused ning lummasid ta hetkega. "A Moon Filled Sky" oli Hideyoshi üks lemmikuid ning taaskord ei suutnud ta valitseda oma emotsioone mis ta üle võimust võtsid, meloodia läks veelgi kaunimaks, samas nukramaks nagu nutaks viiul ise, Hideyoshi silmad tõmbusid niiskeks ja loo lõppedes enne kui ta uut alustas veeres üle vampiiri põse üksik pisar. Rääkige veel, et nad ei suuda nutta...
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 0:43:28 GMT -5
Isis kuulas vaikselt lugu. See oli ilus nagu eelmine kuid ka nukker. Tüdruk avastas, et ta pole loo jooksul kordagi silmi pilgutanud ja samas märkas ta pisarat mis üle Hideyoshi põse veeres. Ta oli jätkuvalt vait ja püüdis keskenduda muusikale mite mälestustele mis ta silme ette tahtisid ilmuda. Ning siis avastas ta, et vaatab armunult Hideyoshi't. Nii kui ta selle avastas, see tunne ta pilgust ka kadus. Kui ta poleks kähku millelegi muule keskenduma hakkanud, oleks ta ilmselt punastanud. Aga selle õhetuse suutis ta oma näost eemal hoida. Sharale tundus jälle, et see vahtimine on ebaviisakas ja tüdruk vaatas mõnda aega viiulit ja siis uuesti meest. Lihtsalt, et mitte ebaviisakas olla. Kui seda ebaviisakuseks nimetada sai.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 2:07:02 GMT -5
Seekord ei hakanudki ta valima lugu teistel meistritelt, hinganud sügavalt sisse alsutas ta mängimist oma loodud meloodiat mida võis isegi ünsa rõõmsaks nimetada arvestades meloodiat mida mees ja viiul eelmiste lugude ajal kogu ruumi tundma panid. Ka Hideyoshi oli ennast kogunud ning seisis nüüd nagu tavaliselt, kinni jäänud oma mõtisklustesse, näol peegeldumas jäägitu pühendumus ning pill ta käes raevukalt mängimas. Vahetades loo ühe kiireima koha jaoks hetkeks sõrmi keeltel kasutades äärmise alla vajutamiseks pöialt vaatas ta Isis't, tüdruk seisis seal kus varem, kohale naelutatuna silmad klaasistunud, samas aga elavad ning seiramas meest.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 5:25:58 GMT -5
Isis kuulas jätkuvalt vaikselt ja libistas ennast hääletult mööda seina alla ning jäi, jätkuvalt muusikat kuulates ja Hideyoshi't vaadates istuma. Selg vastu seina. Bella oli istunud kuna ta jalad olid vaikselt ära väsima hakkanud. Muusika meeldis tüdrukule ja Shara näole ilmus väike naeratus mida ta ise ei märganud. Lily silmad polnud enam nii klaasistunud, aga vaatasid jätkuvalt meest ja viiulit samasuguse imetlusega nagu ennemgi. Tüdruk näpistas märkamatult oma kätt, et veenduda, et ta ikka ärkvel on ja seda kõike unes ei näe.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 5:54:48 GMT -5
Kui loo viimased noodid toas kõlasid sulges Hideyoshi silmad ning avas need, kui klass vaikne oli. Mees pani viiuli tagasi kasti ja libistas hetkeks käega üle lumivalge pilli enne kui kaane sulges ning haagid kinni pani. Püsti tõustes kõndis ta Isise juurde ning istus naise kõrvale asetades pillikasti enda kõrvale. Vaikides vahtis ta seina oma vastas tundes samal ajal neiu kehast hoovavat kuumust, ta vere voolamist ning kogu seda vürtsitavad imehead lõhna mida Hideyoshi tuvastada ei suutnud. Pannes käed rinnal risti toetas ta oma selja seina vastu enda taga ning tõstis kergelt lõuga lastes kuu kalgil valgusel oma palgeile varje moodustada.
OT : Sl 51 postitust veel ja siis oled sama vana kui Hideyoshi.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 5:59:11 GMT -5
Isis oli Hideyoshi't pilguga saatnud kui too tema kõrvale tuli. Nüüd vaatas tüdruk lihtsalt sihitult ruumis ringi ja jäi lõpuks kuud vaatama. "See oli ilus." kommenteeris ta lõpuks muusikat mis tal ikka veel kõrvus kajas. Shara vaatas korra uuesti meest ning pööras pilgu jälle kuule ning mõtles lõpuks tuimalt mis kell olla võis. See oli lihtsalt üks asi mis talle pähe torkas kuigi ta sellest eriti ei hoolinud. Teadmatuses oli tihti isegi parem olla.
OT: Ok
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 6:06:47 GMT -5
" Kuu või muusika ? " Mees oli kergelt segaduses, ka tema kõrvus helisesid veel viiuli kaunikõlalised helikäigud, samas oli ta oma pilgu kinnitanud taevas säravale poolkuule. Hideyoshi ei mõistnud, mis päikeses niiväga erilist on, tänu oma ingli poolele sai ta südamerahuga päeva ajal ringi käia kuid ei nautinud seda, Öö oli see mis vampiiri oma lummuses hoidis. Lükanud vasaku käega juukseid silmilt nii, et need hooletu kuhjana ta kõrvade ligidale sattusid riivas ta kogemata sõrmega Isise põske, tõmbus siis aga kiiresti tagasi ja asetas käed endisesse hoiakusse.
OT : 0 täpsemalt, oih. Need liiguvad 150 kaupa, sa oled vist esimene kes foorumis aasta vanemaks sai.
|
|