|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 6:47:57 GMT -5
"Muusika." ütles Isis ja ta põsk hakkas kergelt õhetama sealt kus poiss teda riivanud oli. Kuid tüdruk ei kommenteerinud seda vaid vaatas jätkuvalt kuud ja meenutas muusikat. Shara pööras pilgu korra oma kätele mis tal süles olid ja uuris hetke neid ning vaatas siis uuesti kuud. Vaikuses kuulis tüdruk natuke liiga selgesti oma südame lööke mis olid poisi puududuse peale kiirenenud. Need olid liiga kohatud ja ta keskendus uuesti muusikale mida ta kuulnud oli.
OT: Lahe.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 7:45:03 GMT -5
Mees muigas kergelt kui kuulis Isise südame kiirenemist, " Muusika on maailma ainuke keel mida mõistavad kõik kes vähegi tahavad " lausus ta poolsosinal peljates kõvemini rääkida, öö oli selleks liiga kaunis. Hideyoshi silmitses tüdrukut pikalt ning märkas ta õhetavat põske, hetke ajel silitas ta käega uuesti üle selle nin päris siis rahulikult :" Kas sul on palavik, sa õhetad kergelt ? " ja surus huuled vastu naise laupa, " Ei, palaviku sul pole, mis siis viga on ? " Vampiir tõmbus eemale ning toetus uuesti vastu külma kiviseina tõrjudes meeltest Isise inimlikult sooja naha mis mõned hetked tagasi ta käe vastas oli
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 13:04:31 GMT -5
Isis noogutas kergelt muusika kohta käiva lause peale. Tüdruku lõi veel rohkem õhetama sealt kus poiss teda puudutas ja süda ta rinnus tagus nii kiiresti, et see tegi haiget. Lõpuks, ennast uuesti kontorolli alla saades ütles ta "Seda nimetatakse punastamiseks." Shara rääkis sama vaikselt kui vampiir. Vaatas korra Hideyoshi't ja siis uuesti kuud. Lily põskedel oli nüüd ainult kerge õhetus, süda ei puperdanud enam nii väga ja tüdruku näol oli muie mida ta seletada ei osanud. Tal lihtsalt oli hea tuju. Aga kas see oli ka ennem olnud, seda ta ei teadnud.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 13:19:18 GMT -5
Naise reaktsioon tegi Hideyoshile nalja ning mees jätkas samal teemal : " Ja miks sa punastasid ? " Uurides isise nägu, et sealt mingitki vastust välja lugeda kallutas ta pea ühele küljele ning siis teisele, vaatepilt oli ikka sama. Hetkeks võrdles mees teda paari oma vampiirist tuttavaga ning leidis, et vahe polegi väga suur, sest ka naise nahk oli valkjas ning silmad seda selget tooni nagu pimeduseolenditel, ei mingit hägusust. Isis oli tõepoolest kena väljanägemisega noor naine, ja kui Hideyoshi oleks 300 aastat noorem punastaks ka tema nagu hull ning jookseks tal sabas, aga ajad olid meest karmimaks ja külmemaks muutnud.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 13:25:39 GMT -5
"Sest..." alustas Isis ning jäi siis mõttesse. Ta ei osanud lihtsalt seletada. Kohe otse välja öelda ta ei kavatsenud. Või kui kavatses siis ei osanud seda sõnastada. Esimest korda jäi tüdruk sõnade ritta panemisega lihtsalt jänni. Ta vaatas ruumis ringi nagu otsiks teeviita või, et kuskile oleks kirjutatud mida ta ütlema peab. "Tunnetega on raskusi." nuputas ta lõpuks välja. Polnudki nii raske. Mõtles ta tuimalt kuud vaatates.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 13:36:59 GMT -5
Lõpuks hakkas mehele närvidele käima, et kui temaga räägitakse talle otsa ei vaadata. Nihutades ennast küllalt, et ta varjas kuu Isise vaateväljast sõnastas ta uue küsimuse : " Tunnetega ? Millistega, palun seleta !" Vampiir ise polnud üsna pika aja jooksul tundnud midagi peale valu, kergenduse, kurbuse ja tuimuse, teda huvitas, mida naine talle vastab. Kui mees tunnetest mõtles sugenes ta hinge kahtlus, jah, ta on ka midagi muud enda sees avastanud, kuid ta ei osanud seda sõnastada, ei peas ega ka sõnades. Nõnda jäigi vampiir Isist vaatama lukustades oma silmad tema omadesse kuu valgus ümber mehe piirjoonte värelemas.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 13:45:48 GMT -5
Isis'el polnud midagi Hideyoshi'l otsa vaatamise vastu, aga küsimus pani teda uuesti õhetama. Püüdes võimalikult normaalset seletust välja mõelda peksles ta süda jälle liiga kiiresti. Kuidas ma nüüd veel vastama peaks? nõudis ta endalt mõttes. "Sellistega mis..." tüdruku mõtelõng katkes jälle. See kord ainult hetkeks, mille käigus ta uut sõnastust mõtles. "Mis ajavad segatusse ja panevad punastama." selgitas ta ning jäi uuesti vait "Ma mõtlesin armastust." lisas ta vaikselt. See viimane sõna jäi talle kergelt kurku kinni. Ilmselt nii harvast kasutusest ajas see tüdrukul keele kergelt sõlme.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 13:55:17 GMT -5
Isis nägi punastades välja nagu väike uje plika kes tabati köögis küpsist närimas, selle võrdluse peale pahvatas Hideyoshi endalegi üllatuseks naerma ning seiras naist veelgi suurema huviga. Kes ta oli, et suutis mehe, kes pole üle poole sajandi siiralt naeratanudki nõdamoodi naerma panna? " Kui panna kaks lihtsat asja kokku siis tuleb välja selline lugu : Ma silitasin su põske, sa punastasid ja see oli tingitud tundest nimega armastus. Isis, kas ma meeldin sulle ? " See oli Hideyoshigi jaoks ootamatu ning ta ei uskunud, et midagi sellist üle ta huulte tuli, jah, talle meeldis naistega mängida, aga kunagi ei ole ta pidanud midagi sellist nii otsekoheselt küsima ja endalegi jahmatuseks tundus ta vastusest tõepoolest hoolivat.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 14:02:42 GMT -5
Isis läks nüüd näost erk punaseks. "Jah." ütles ta näol millegi pärast vabandav naeratus. Shara rebis lõpuks pilgu Hideyoshi silmadest lahti ja kopsas pea vastu põlvi ning pani silmad kinni. Lily lausa tundis kuidas ta nägu kumas. See oli nii võõras. See punastamine. Kunagi varem polnud ta seda tunnet tundnud, aga ometi tundis selle ära. See oli neist kummalistest tunnetest tüdrukule kõige võõram, aga samas kõige talutavam.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 14:09:31 GMT -5
Hetkeks tardunud vaatas ta pärani silmi naist mõtted palavikuliselt töötamas.' Mind, ennast täis ülbet ja igavat meest? 'Saanud üllatusest enam- vähem üle läks ta Isisele lähemale ning pani käe talle peapeale. " Sa ei pea nõnda palju punastama, ja häbenema, kui sa seda loomulikult teed. Kõik on ju korras ! " lausus ta ning lükkas sõrmed naise lõuani tõstes seda kõrgemale nii, et Isise sinised silmad tema omadega kohakuti olid. 'Ma meeldin talle..' Mõtles Hideyoshi ikka veel jahmunult kuid varjas seda hästi.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 14:16:00 GMT -5
Isis vaatas suurte silmadega mehele otsa ja noogutas kergelt kuigi tal oli tunne nagu oleks ta viimane idioot. Punastamine oli kuidagi automaatne ja häbenemine tulenes sellest, et ta ei osanud seda varjata. Ta oli hetkel lihtsalt, nõrk. Nõrk tunde pärast mis teda nii öelda seljatagant rünnanud oli. Äkki tuli, oli olemas, ja ajas segatusse. Ja Hideyoshi meeldis talle lihtsalt kohutavalt palju. Liiga palju. Ta oli ennemgi poisse näinud. Väga palju näinud, aga Hideyoshi oli erinev.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 14:22:05 GMT -5
Nähes Isist noogutamas naeratas Hideyoshi hellalt ning lausus : " Siis on tore . " Libistades enne oma käe naise lõualt võtmist üle ta kaela ning istudes siis oma eelmisele kohale Isise kõrval, lihtsalt natuke lähemal kui varem. Leides seina ebamugava muutis Hideyoshi asendit pikutades maas, Käed pea all ning koolivormi ülemine osa natuke liiga üleval paljastades mehe parema külje mis kuuvalguses säravat tundus. " Ma meenutan Edward Cullenit . " naeris ta seda silmitsedes ja lisas siis vastikusest nõrguva häälega : " Säravad vampiirid, see on lihtsalt haige !"
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 14:32:39 GMT -5
Isis noogutas kui poiss Cullen'it mainis. Säravate vampiiride kohapealt oli ta lihtsalt vait. Talle meeldis see sädelemine, aga samad ei kavatsenud ta seda öelda. Juhuks kui see poissi pahandab ning ta oli nagu nii, jätkuvalt, oma tunnetega sassis kuigi ei näitanud seda välja. "Edward polnud nii ilus." arvas ta lõpuks jätes poisi viimase lause märkamatta. Raamatute põhjal ise kujutleda oleks tüdruk isegi midagi ilusat oma mõtetesse luua suutnud, aga see mees kes toda Cullen'it filmis mängis mõjus kuidagi haiglaselt kahvatult.
|
|
|
Post by Hideyoshi Nishimura on Jul 13, 2011 14:45:07 GMT -5
"Issand, kuidas me äkitselt sellest haledikust rääkima kukkusima ? " päris Hideyoshi kogu tühjalt klassilt andes hetkeks oma tunnetele voli, jälestades selle sarja igat osa ei mõistnud mees mida leitakse sädelevates vampiirides kes kütivad loomi silmad kollased. Haiglane! Seda kogu inimese sebimise värki mida ta esimeses ja ka ainukeses filmis mida ta nägi ära tundis pidas ta veel normaalseks, sest mida ta ise hetkel tegi, aga kõik muu... " Ma olen ilus ? " päris ta siis mesimagusal häälel, ka talle meeldisid komplimendid inimeste poolt kellest tal ükskõik polnud.
|
|
|
Post by Isis Mey on Jul 13, 2011 14:52:25 GMT -5
Isis kehitas esimese küsimuse peale õlgu. Poiss oli alustanud, selle Edward Culleniga "Jah." ütles ta siis poissi vaatates teisele küsimusele vastates. Hideyoshi oli ilus. Võib-olla oli see lihtsalt tingitud sellest tundest mis tüdrukut rahule ei jätnud, aga samas ei uskunud ta, et keegi poissi kunagi koletaks nimetanud oleks. See tundus lihtsalt nii võimatu. "Väga ilus." lisas ta siis kuna tahtis veel midagi öelda.
|
|