|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 8, 2011 12:46:27 GMT -5
Vaadates, ega kedagi ligiduses pole ronis neiu mööda koolimaja varjupoolset seina ülesse ning jäi pidama katusel. Ohates toetas Cassidy selja vastu kivist meetrist piiret ning sulges silmad tundes puudust päikese soojast puudutusest. Pärast kolme sajandit mäletas ta ikka veel seda pehmust kuidas hommikused kiired üle ta näo käisid. Libistades näppudega üle oma nüüd lumivalge, kohati siiski tedretäpilise naha sirutas ta jalad rohkem välja mida pikemaks muutusid seina varjud kuhu ta toetus.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 9, 2011 15:56:50 GMT -5
Kuna aeg oli juba hiline ei pidanud neiu vajalikuks oma tiibu enam varjata. Ta kõndis kooli juures, tiivad lahti, kuni tuli mõttele katusele "ronida". Ta tõusis maast kõrgemale ning varsti puudutasid jalad koolimaja katust. Mel kõndis veidi ringi kuni avastas, et ei ole koolimaja katusel üksi. Ta võpatas korraks ning lootis kogu südamest, et see ei ole inimene. " Umm.. Tere, " lausus ta naisele lähenedes.
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 9, 2011 16:06:12 GMT -5
Naine võpatas kergelt ja vaatas üles, nähes enda ees umbes 12 - 13 aastat tüdrukut kelle tiibadelt päike talumatu eredusega vastu peegeldus. " Pane need kinni " üritas ta oma sõnadele lõbustatud varjundit anda samal ajal vasaku käega silmi kaitstes. Cassidy ei kannatanud päikese peegeldustki, vampiiriveri temas oli nõnda tugev, et ka tuhm temale suunatud naturaalne päikesevalgus tegi neiule tõsiselt haiget. Üritades aga oma nõrkust varjata teeskles ta oma koolivormi kaeluse kohendamist, juuksed nägu valguse eest varjamas.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 9, 2011 16:12:47 GMT -5
" Vabandust, eks ma siis pean, " lausus Melody juba valugrimasse näole tehes. Ta langes põlvili ning karjus valust kuni tiivad sees olid ning ta suutis jälle jalule tõusta. " Nüüd on parem? " päris ta naeratades. 'Loodan et ma inimesi üles ei ajanud oma karjumisega mõtles ta ise samal ajal.
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 9, 2011 16:18:21 GMT -5
Jälgides ilmetult kuidas neiu oma tiibadest vabanes lükkas Cassidy lõpuks juuksed silmilt. " Vabandust, et sulle ebameeldivusi põhjustasin " ütles ta siis poolsiiralt ning naeratas säravalt. " Aga jah, nüüd on tõesti parem. Muide, ära muretse, keegi pole ärganud " vastas naine tüdruku mõtetele ning naeratas korra uuesti, et niiöelda jääd murda. " Mul on siiski uskumatult kahju, see tundus väga valus olevat. " viipas ta kergelt tüdruku selja poole ning krimpsutas nägu kui talle meenus agoonia mida Melody mõtetest tundnud oli.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 9, 2011 16:23:16 GMT -5
" Mõtete lugeja? " päris tüdruk muule vastamata, sest see tundus põnevam olevat. Ta proovis ettevaatlikult selga toetada, kuid see oli veel veidi valus. Lõpuks sai ta siiski sellega hakkama ning toetus suhteliselt ükskõikselt vastu piiret.
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 9, 2011 16:26:22 GMT -5
Olles oma võimete üle üsnagi uhke, Cassidy noogutas. "Lugeja, muutja, kontrollija, see mida hetkel vaja läheb ma ka olen " säras tüdruk ning läks siis tõsisemaks. " Kui sa ei taha, et ma su mõtteid tunnetan võin ma oma ande natukeseks ajaks blokeerida " lausus ta nägu krimpsutades. See polnud küll valus, aga ebameeldiv siiski. Mitte tunnetada enda ümbrust oli Cassidyle nagu keegi oleks talle paksu teki üle pea visanud summutades kõik meeled.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 9, 2011 16:35:39 GMT -5
" Ega ma midagi hullu ka nüüd ei mõtle, " muigas Melody. Tema peas liikusid hetkel vaid mõtted päikesest, loodusest ja loomadest. Ja naise andest ka, kuid see muutus üsna pea taas loodusele. Ta nautis kaunist vaadet ümberringi. " Ja sulle ei meeldi päike?" küsis ta seekord. Melodyle hakkas juba tunduma, et ta küsib liiga palju, kuid ta ei vaevanud sellega oma pead kaua.
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 9, 2011 16:41:48 GMT -5
Cassidy naeratas tüdruku esmaste sõnade peale. Melody oli üks nendest inimestest kkelle ligiduses oli - vähemalt esmamulje tundus selline - hea olla, ta mõtted ulpisis rahulikult ringi olles kahjutud ning mõnetigi üsna heatahtlikud. " Jah, see on mu üks pisike probleem tõesti, ma kipun päikese käes põlema minema " kõverdas ta huuli ning ootas huviga tüdruku reaktsiooni. Siinsed elanikud on küll vampiiridega harjunud, aga ega see nii tavapärane rass kah pole. Kallutades pead õrnalt paremale silmitses ta tüdrukut lähemalt ning leidis vaatepildi meeldivalt lapseliku ja armsa. " Sa, muide ei küsi liiga palju " lisas ta veel juurde.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 9, 2011 16:48:38 GMT -5
" Jaa, siin on teisigi vampiire, " naeratas Mel, ühega oli ta ju väga hea sõber. Eumie oli küll poolvampiir aga vampiiri alla läheb see ju ikka. Naise viimase vastuse peale ta naeratas,"Tore siis, uudishimu tapab."
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 9, 2011 16:54:35 GMT -5
Minnes tagasi oma tavapärase käitumismaneeri juurde säras Cassidy vastu, " Ma olen veel elus ju. " Varjud venisid veelgi pikemaks ning neiu sirutas oma jalad täies pikkuses välja nautides nende sirutamist. "Mitu vampiiri siin on " uuris ta tüdruku käest uudishimulikult. Vaatamata aastatele Black Wings'is ei tundnud ta siin kedagi kuna oli niinimetatult omas mullis kinni. " Ma olen muide Cassidy " tutvustas ta ennast jättes ülejäänud eesnimed nimetamata, ühest piisas ju täielikult.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 9, 2011 17:01:29 GMT -5
" Mina tean kahte, võibolla on rohkem," lausus Mel mõtlikult, ega temagi kõiki ei teanud. Melody oli siia siiski alles tulnud ning tundis vaid väheseid. Pealegi tal ei olnud soovigi kõigiga parim sõber olla ja poolt oma ajast kulutada kellegi klatšimise peale. " Melody, " tutvustas ta end samuti.
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 10, 2011 4:30:14 GMT -5
Vajudes mõneks hetkeks oma mõtetesse arutles ta endamisi vampiiride üllatavast arvukusest, siis aga virgus ning keskendus taas tüdruku jutule. " Meeldiv tutvuda " lausus ta taaskord naeratades ning lisas juurde :" Ma tõuseks püsti ja suruks su kätt, kui ma grillkanaks ei muutuks, hetkel aga teeskleme, et ma olen seda juba teinud. " vanades traditsioonides kinni nagu Cassidy oli pidas ta viisakust väga tähtsaks ning ei kannatanud, kui pidi käituma nagu mats, mida ta enda arust hetkel tegigi. Vabandades ennast siis oma peas välja suutis neiu endale ajutiselt selgeks teha, et enam pole 18- vaid 21 sajand.
|
|
|
Post by Melody Christine Sanders on Jul 10, 2011 5:45:56 GMT -5
Melody vaid naeris Cassidy jutu peale " Jah, grillkana pole just tore olla. " Erinevalt Cassidyst Melody ei tundnudki vanu kombeid, ta oli ju veel noor. Kuigi, ka tema proovis igas olukorras võimalikult viisakas olla, mis tal tavaliselt ei õnnestunud. Ta enesekontroll polnud just parim. Järsku hakkasid Melodyt uuesti huvitama Cassidy võimed:" Sa oled mõtete muutja ka? Niiet kui ma praegu mõtlen, et hetkel on ilus ilm, siis kas sa saad mu panna mõtlema, et ei ole? "
|
|
|
Post by Cassidy. C. Y. Vaniticious on Jul 10, 2011 6:05:55 GMT -5
Cassidy naeris helisevalt Melody teate peale ning kuulas siis huviga ta mõtteid mis tüdruku esmamuljet ei muutnud. "Kui tahad võin ju näidata " pakkus ta Melody sõnade peale ning ootas huviga vastust. Inimeste mõtetega manipuleerimine oli neiut alati köitnud ning eriti huvitav oli näha neid shokis ilmeid kui katsealuse keha temale ootamatult liikuma hakkab. Nooremana oli ta sellega ennast alati lõbustanud, ebaviisakas või mitte, aga see oli asi millest ta tõepoolest loobuda ei tahtnud. Lükates oma meeltelt kõik tõkked oli Cassidy valmis oma annet kasutama ning ootas vaid vestluskaaslase nõusolekut.
|
|